Muuseumitunni õpistsenaarium

Kaalusin päris pikalt, mis teemal ja valdkonnas õpistsenaarium koostada. Viimane kontaktloeng, kus näiteid oli  erinevates õpisituatsioonides toimuvast kohanevast õppimisest, suunas mu mõtted üldhariduskooli seinte vahelt väljapoole. Sügissemestril võtsin osa kursusest “Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas” ning selle käigus oli võimalus korduvalt külastada Eesti Meremuuseumi Lennusadamat. Kursuse raames tuli luua õpistsenaarium antud muuseumi keskkonda. Et sügisel loodud õpistsenaarium, ehk muuseumitund ning sellega seotud tööleht said väga traditsioonilised (paberil väljaprint  pliiatsiga täitmiseks), tundus põnev juba olemasolevat edasi arendada ja seda täiendada digitehnoloogiliste võimalustega.

Õpistsenaarium teemal Merekaart – peidus maastik on koostatud ainekursuse “Haridustehnoloogia ja õppimisteadused” kursuse iseseisva tööna ning on leitav LePlanneris koos selgitustega.

Õpistsenaarium on mõeldud põhikooli II kooliastme õpilastele (4.-6. klass). Siin on kombineeritud formaalharidust mitteformaalse haridusega.  Muuseumitund on mõjusam ning huvipakkuvam kui sellele eelneb õppijate häälestamine või ettevalmistamine, samuti on oluline hilisem kogemuste ning teadmiste jagamine. Olen oma stsenaariumi tegevused on jaganud kolmeks osaks:

  • eeltegevused toimuvad koolis õpetaja juhendamisel (meenutatakse varemõpitut pinnamoe ning kaartide kohta ja seejärel tutvustab õpetaja uut teavet merekaartide ning pärimuse osas. Läbi võrdluse maismaakaardiga kujuneb õpilastel arusaam merekaardist; nimelugude loomise kaudu saab selgemaks pärimuse taust ja tähendus)
  • põhitegevused viiakse läbi muuseumi keskkonnas – Lennusadamas esimesel korrusel põrandal oleva merekaardi ning Maasilinna laeva põhjal (paaristöö töölehtedega – kas paberil või digitaalsed; ülesanne aitab valmistuda järeltegevusteks)
  • järeltegevused kodus ning klassiruumis (paaristööna merekaardi teemalise lauamängu koostamine; klassiruumis lauamängude mängimine ning tagasiside andmine).

Eeltegevused on seotud kognitiivsete õppimismudelitega, muuseumis toimuvad tegevused tuginevad aga situatiivsetele ja sotsiaalsetele õppimisteooriatele, samuti toimub sotsiaal-kultuuriline õppimine. Töö seisukohalt olulisi aspekte ning seotust erinevate õppimisteooriatega olen kirjeldanud Sutori ajateljel.  Lähinädalatel valmib õpistsenaariumi sisu põhjal Digitaalse õppevara aines veeb 2.0 vahenditega loodud õppematerjal.

 

 

Kognitiivne õppimine

Link ülesandele on siin.

Mõistekaart kognitiivse õppimise kohta asub siin.

Et mõistekaart tuli sel korral võrdlemisi suur ja mahukas, siis lisan blogipostitusse mõned kommentaarid seoses kognitiivse õppimise ja digitehnoloogia.

Mõistekaartide loomine ning seeläbi tähenduste ning seoste nägemine ja nende süstematiseerimine on kindlasti üheks õpimeetodiks, mida saab rakendada digitehnoloogilisi vahendeid kasutades. Ideede genereerimise või ka tööde planeerimise faasis meeldib mulle mõtteid (sõnu, mõisteid) pliiatsiga paberile visandada – mitte ainult sõnaliselt, vaid kasutades ka pisipilte ja lihtsaid skeeme.  Digitaalsed vahendid on mulle tundunud pliiatsist mõnevõrra kohmakamad… Ei ole sellist vaba käe visandamise pehmust. Tänu aga mitmesugustele ülesannetele olen saanud kasutada erinevaid mõistekaardi loomise vahendeid ning hakanud aru saama digitaalsete vahendite eelistest. Alustades sellest, et paberi servad ei sea piire kuni linkimisvõimalusteni. Õpilastega oleme katsetanud Mindomot ja MindMeisterit, kuhu tektsiüksustele lisaks on võimalik pookida visuaalseid materjale (pilte, videoid), samuti pisipilte ja emotikone (nt emotsioonide edasiandmiseks). Visuaalne osa haarab koheselt tähelepanu ning aitab õpitut meelde tuletada või seoseid luua/ meenutada.

Üheks kognitiivse õppimise võimaluseks on interaktiivsed videod, kus video on jagatud näiteks küsimuste või kordavate mõistete väljatoomise kaudu väiksemateks ühikuteks. See võimaldab hoida  õppija aktiivset tähelepanu ja samas korduste ja küsimuste abil luua seoseid. Ühtlasi on videos kasutatud nii visuaalset kui ka verbaalset esitlusviisi. Õpetamisel on mõistlik kombineerida erinevaid info edastamisviise.

 

 

 

 

 

Biheiviorism

Link ülesandele: https://ifi7056.wordpress.com/2018/02/18/moistekaart-biheivioristlik-opidisain/

Koostasin mõistekaardi biheiviorismi teemal C-mapi abil.  Olen kasutanud teisi mõistekaardi loomise vahendeid, C-mapiga oli esmakordne kokkupuude.

Uurisin ka õpistsenaariumite näiteid LePlannerist. Need aitasid kenasti teooriat näitlikustada ja aru saada, millised komponendid tunni õppetegevusest on kantud biheiviorismi ideedest.

Lisan oma mõistekaardi pildina.