Digiõppevara – vastus esimesele ülesandele

Postituses vastan kursuse “Digitaalne õppevara”  esimesele ülesandele ning põimin sekka muljeid-mõtteid esimesest kontaktloengust.

Esimesel loengul alustasime taas mõistetest. Kasulik oli ülesanne, kus tuli mõistekaardina kirja panna kõik see, mis seostub digiõppevaraga.  Oli juttu ka mõistetest „õppematerjal“ ning „õpiobjekt“. Kas tegu on sünonüümidega? Mis on nende vahe? Selgus, et õppematerjaliks võib lugeda igasugust õppe eesmärgil loodud materjali. Sellele materjalile on ligipääs loojal/ autoril ning seda võib-olla ka jagatakse mingis väiksemas seltskonnas (nt oma kolleegidega). Õpiobjekt on aga kättesaadavaks tehtud õppematerjal, mis on lisatud repositooriumisse koos metaandmetega ning taaskasutatav. Tegemist võib olla nii üksikülesande kui ka ülesannete kogumiga. Õpiobjekt peaks vastama järgmistele tunnustele:

  • Käideldavus – õpiobjektile saab ligi eeemalt ja saab edastada erinevatesse kohtadesse
  • Kohandatavus – kohandamine õppija või organisatsiooni vajadustest lähtudes
  • Kokkuhoid – ühtaegu efektiivsuse suurendamise ja tootlikkuse vähendamise võimalus
  • Vastupidavus – kohanemine tehnoloogia arenguga
  • Koostalitusvõime – kohanemine erinevate tehnoloogiagate ning tarkvaraplatvormidega
  • Korduvkasutus – võimalus kasutada erinevates õpikontekstides

Repositoorium on andmebaas, kus hoitakse nii õpiobjekte kui ka neid kirjeldavaid metaandmeid. Viimased võimaldavad kategoriseerida, filtreerida, otsinguid teostada.

Huvitav killuke veel loengust:

Mõiste embed, mida eesti keelde on tõlgitud kui „vistutama“ (ehk nagu „veebi istutama“) ei olevat sobiv eesti keelne vaste. Selle asemel on välja pakutud „pookima“. Huvitav, kas siis võiks põhiõppematerjalile sel moel liidetud digitaalne õppematerjali osis olla „poogend“?  🙂 Mõistete muutumisega seoses tuleb mulle meelde üks lugu. Enam kui viis aastat tagasi koostasin ühe piirkonna arengukava. Hiljaaegu tuli arengukava üle vaadata, kuna periood, milleks see oli tehtud, hakkas ümber saama. Arengukava arutelu koosolekutel kerkis üles küsimus, et tegevuskavas on tegevusena sees piirkonda tutvustavate aplikatsioonide loomine. Mis aplikatsioonid? Mitte keegi ei saanud aru, ega teadnud, millest jutt. Ometi needsamad inimesed olid kuus aastat varem need tegevused kokku leppinud ja dokumendi heaks kiitnud. Mis need aplikatsioonid siis olid?  Loomulikult äpid. 🙂

 

Kuid nüüd ülesande juurde

Minul tekkis vajadus täiendavate õppematerjalide järele siis, kui asusin õpetama II kooliastmes väikeklassi õpilasi. Sel perioodil otsisin tuge eelkõige Koolielust. Üht-teist ma leidsin, mis tundus sobivat. Kuid seda ei olnud just ülemäära palju. Probleemiks oli see, et nö tavaklassile mõeldud materjalid ei olnud väikeklassis õpetamiseks õpilastele jõukohased. Seetõttu oli mul õppetööd läbi viies rohkem abi HEV õppevara materjalidest ning ka Keelekümblusprogrammi õppematerjalidest. Need olid lihtsamad – nii sisult kui ka ülesehituselt –  vähem oli teksti ning rohkem pildilist materjali.  Samas, jällegi liialt ühekülgsed, sest valdavalt oli tegu väljaprinditavate töölehtedega.  Seepärast otsisin ka teistsuguseid materjale – kasutasin erinevaid veebilehti, blogimaterjale. Üks õppematerjal, mis meeldis nii mulle kui ka õpilastele, oli interaktiivne koduleht Avasta Päikesesüsteem. Vaatasin nüüd, et kahjuks kõik mängud seal enam ei tööta, kuid sisu on endiselt olemas. Lühikesed tekstiüksused, pildid, aga ka videoõpetused Päikesesüsteemi ja gloobuse tegemiseks.

Et ma ei leidnud alati sobivaid õppematerjale, siis olen ka ise neid teinud – nii esitlusi, töölehti, jooniseid jne. Kasutanud õppematerjalide loomiseks eelkõige  Google Drive võimalusi, aga ka näiteks LearningAppsi, Kahooti jm.

Keskkondasid (Koolielu, HEV õppevara), kus varasemalt otsisin regulaarselt õppematerjale, ei ole ma viimasel ajal kuigi sagedasti sel eesmärgil enam kasutanud. Mulle lihtsalt tundus üks hetk, et need keskkonnad koondavad valdavalt materjale, kus on suur osatähtsus tekstil (tunnikavad, töölehed, esitlused jne). Osaliselt on tegemist ka linkidega veebimaterjalidele, kuid kahjuks kõik lingid ei toimi või ei ole materjalid kättesaadavad. Mõnda veebimaterjali, milleni olen Koolielu kaudu jõudnud, kasutan ka praegu ning neid linke hoian oma veebijärjehoidjates. Küll aga vaatan Koolielus regulaarselt üle töövahendite osa – seal ei ole mitte ainult viited ja soovitused erinevatele töövahenditele, vaid ka asjakohased juhendid keskkondade kasutamiseks.

Viimasel ajal olen kasutanud pigem Google või Youtube otsingut. Samuti püüan aeg-ajalt ette võtta otsimisretke ERR-i järelvaatamistest ning arhiivimaterjalidest. Otsin õppesisu selgitamiseks ning illustreerimiseks rohkem visuaalseid materjale (pilte, videoid) ja audiomaterjale. Loodusainete puhul on õnneks seesuguseid materjale veebist rohkesti leida. Kui eesti keeles ei leia, siis ingliskeelsete materjalide valikust ikka midagi sõelale jääb. Eelmisel aastal õpetasin väikeklassis ka ajalugu (7.-8. klass) ning mulle tundus, et selles ainevaldkonnas oli oluliselt keerulisem leida õpilastele teemakohast ning sobiva raskusastmega videomaterjali. Väga tore, et Kristo (tegemiste kohta vaata tema blogist) on võtnud missiooniks ajaloo õppevideote loomise ja jagamise. Ilma nendeta oleks ikka väga suur tühimik. Mis peamine, need videod kõnetavad ka õpilasi. Olen Kristoga nõus, et paras annus huumorit (just noorte enda kultuuri võtmes) ning natuke midagi intrigeerimiseks, tuleb õppematerjalidele ainult kasuks. See tekitab emotsiooni, kuid paneb ka õpilasi  kaasa mõtlema ning loob võimalusi arutelude tekkimiseks.

Leitud materjalid püüan koondada linkidena Drive dokumenti ning tähistada need märksõnadega (õppeaine ja teema). See on asi, milles võiksin kindlasti olla süsteemsem ning järjepidevam.  Õpilastega materjale jagades olen kasutanud Classroomi võimalusi ja ka Padleti veebitahvlit. Kolleegidele olen samuti jaganud materjale Padleti veebitahvlil või siis lihtsalt jagatud dokumendina, aga ka meilitsi. Laiemale ringile ei ole ma oma materjale jaganud. Ilmselt kuulun ma selle suurema osa hulka, kes ei kipu oma asju laialt jagama.

Olen veenudnud, et õpetajad koostavad igapäevaselt erinevaid materjale ja ülesandeid, kuid valdav enamus neist materjalidest jääb klassiruumi ning talletub üksnes õpetaja arvutisse. Peamine tegur, miks õpetajad õppematerjale ise väga aktiivselt ei loo ega neid ka jaga, on ilmselt õpetajate suur töökoormus. Laiemaks kasutamiseks mõeldud materjalid eeldavad suuremat tööd ning ka ajaressurssi. Oluline on kindlasti õppematerjali kvaliteedi küsimus. Kas õppematerjali sisu on kvaliteetne? Vastab õppekavale? Sama oluline on ka autoriõiguste aspekt. Õppematerjal võib toetuda teiste autorite materjalidele või koguni sisaldada neid. Kas ja kuidas siis õppematerjali tohib laiemale kasutajaskonnale jagada? Isegi siis, kui õpetaja on veenudnud omaloodud materjali kvaliteedis ning autoriõiguste küsimuse korrektselt lahendanud,  ei ole garanteeritud, et hea materjal kõigi huvilisteni jõuaks. Siin võib mängu tulla eht-eestlastlik tagasihoidlikkus. Kuidas siis motiveerida õpetajaid, et nad avaldaksid oma materjale? Ma arvan, et peaksime kõik märkama. Hea on tunda huvi, mida kolleeg teeb. Oma kolleegide tunnustamine on hea algus, et süstida neisse usku, et nende poolt loodu on jagamist väärt materjal.  Motivatsiooni aitavad tõsta ka mitmesugused konkursid, kuhu õpetajad saavad oma materjale välja pakkuda. Kindlasti oleks üheks motivaatoriks rahaline tasu.

Nüüd siis katsetuste juurde

eKoolikotiga tutvusin väga põgusalt sel sügisel. Kevadsemestri esimeses loengus aga saime keskkonnaga natuke lähemalt tutvust teha. Lõime omale konto ning teostasime otsinuguid. Samuti tegin omale esimese kogumiku, mis sisaldab hetkel küll veel ainult ühte õppematerjali.  Tegin omale mõned tähelepanekud:

  • materjale üles laadida ei saa, küll aga linkida
  • otsides ühe kooliastme materjale, tuleb otsingu tulemusena ikkagi ka neid materjale/ kogumikke, mis märgitud ka teiste kooliastmete materjalideks
  • lingile klõpsates ei suuna alati teisele veebilehele või keskkonda, vaid hakkab kohe Power Point esitlust alla laadima.  See on häiriv, sest ma ei tahaks midagi enne alla laadida, kui ma pole veendunud, et see on vajalik ja kasulik.
  • Sisaldab nii Koolielu õppevara all leiduvaid materjale kui ka Keelekümbluse materjale

Plaanisin algul vaadelda Koolielu, kuna olen seda kasutanud. Kuid siis lugesin ülesande juures olevaid kirjanduse soovitusi ning leidsin Hansu blogipostitusest aruande Euroopa riikide õpiobjektide repositooriumite kohta (State of the art II: Educational Repositories in Europe). Sealt tekkis huvi vaadata lähemalt Soome hariduslike õppematerjalide repositooriumeid. Aruandes on üsna lühidalt kirjeldatud kümne aasta tagust olukorda. Milline on aga olukord täna? Soomes on olemas riiklik õppematerjalide repositoorium,  mis loodud Soome rahvusringhäälingu (YLE) ning riikliku haridusameti koostöös. Vetamix, mida tutvustatakse eelpool mainitud aruandes, on selle rootsikeelne keskkond, Oppiminen aga soomekeelne keskkond, millega lähemalt tutvust tegingi. Oppiminen on mõeldud väga laiale huviliste ringile – uudishimulikele (nii õppijatele, õpetajatele, lastevanematele kui ka teistele huvilistele). Üheks alamleheks on siin Opettajalle, kuhu on koondatud peamiselt YLE materjal, mis sobivad õppetundides kasutamiseks. Leidub nii videomaterjali, helifaile kui ka artikleid. Materjali leidmiseks saab siin kasutada õppeaine- ning märksõnadepõhist otsingut. Tundub põnev ning otsingutele tuleb hulgaliselt tulemusi. Otsingus on võimalik kasutada ka filtreid (nt keelevalik, meediafaili tüüpi, kategooria jms). Kooliastmete kaupa materjali otsimise võimalus aga mulle silma ei hakka. Võib-olla polegi see siin oluline.

Esmamulje põhjal võib küll öelda, et Soome kogemus saab Eestile eeskujuks olla. Meie enda ERRi arhiivis leidub hulgaliselt saateid ja saatelõike, mis oleksid suurepärased õppematerjalid, kuid kahjuks on nende leidmine ääretult keeruline. Näiteks on  „Osoon“ üks  sellistest saadetest, kus on käsitletud aastate jooksul väga paljusid erinevaid loodusteemasid, mis sisult sobivad koolitundi. Aga nende ülesleidmiseks peab olema kas hea õnn või pikk kannatus.  Lihtotsing annab lehekülgede viisi saatesarja osasid, täpsema otsingu kasutamisest ei ole ka abi, kuna siin on täpsemad valikud seotud pigem arhiivikirjete kui märksõnadega. Kuna materjalide leidmine on siin aeganõudev ja keeruline ning keskkonna kasutajatele kuvatakse autoiriõigustele tähelepanu juhtivat hoiatust, siis seetõttu ei olegi nende materjalide kasutamine ka kuigi laialdane. Mis on minu meelest väga suur puudus.

Tulles tagasi Soome Oppiminen keskkonna juurde, toon veel välja, et lisaks õpetajatele on eraldi alamjaotus abiturientide jaoks – Abitreenit, mis seab eesmärgiks aidata gümnaasiumi lõpetavaid noori ette valmistada lõpueksamiteks. Keskkonnas on tutvumiseks ja harjutamiseks üleval ainete kaupa varasemate aastate eksamitööd, sh näiteks võõrkeele eksamite kuulamisülesanded. Lehel on välja toodud, et lõpueksamite ajal on nädalas lehel 80 000-90 000 külastajat! Eriti huvitav on see, et eksamipäevade õhtupoolikutel edastab kanal ka otsesaateid, kus õpetajad ning asjatundjad arutlevad samal päeval sooritatud eksami üle ja gümnasistidel on võimalik neile küsimusi esitada. Kel huvi, siis Soomes algavad abiturientide tänavused eksamid järgmisel esmaspäeval emakeele eksamiga ja arutelu eksami teemadel peaks olema veebi vahendusel alates kella 18-st.

Kokkuvõttes võib öelda, et õppematerjalide repositooriumid on kindlasti vajalikud. Lihtsalt veebist materjalide otsimine ja sellest infohulgast ainetundi sobivate väljaselekteerimine on õpetajale tohutu ajakulu. Repositooriumid võimaldavad otsida filtreid ja märksõnu kasutades.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s